Tegime kiire söögi, rentisime motikaid ja kohe mingeid koopaid vaatama.Koobaste äri oli siin ikka tõsine, juba esimeses kohas pidi ostma kõigepealt motika parkimise pileti, siis veel ühe pileti (mis oli motika parkimisest odavam ja nagu hiljem selgus pargikülastuspilet), ning siis ülla-ülla pidi ostma veel koopa pileti.
Koobas täitsa lahe ja selle piirkonna üks suuremaid ja kuulsamaid. Koopa all oli ka mingi helehelesinine allikas kus sai kalju sisse ujuda ca 20 meetrit – käisime seal ujumas.Ka siin olid mõned lahedad pubid kus sai õltsi lasta.
Järgmisel päeval külastasime veel ca 5-6 koobast mis kirjelduste järgi kõik „most beautiful“ aga ei essugi, kõik olid väiksemad ja mõttetumad kui eileõhtune esimene koobas. Üks koobas oli vaid selline mis veel tähelepanu vääris – see oli paras laburint ja ilma giidita kus me peaaegu ära eksisime kuna pidime tagasi tulema sama radapidi – vahepeal pidi pugema sõna otseses mõttes läbi kitsastest kaljupragudest ja lõpuks pidi roomama – aga peale 10 meetrit roomamist otsustasime ümber pöörata (pigem tagurpidi roomata) kuna lõppu ei paistnud. Ja muidugi iga koopa ees seisis tont ja küsis 10000 sissepääsu eest ja ei jõudnud ära kiita kui ilus ja suur koobas. Meie muidugi mingi maani uskusime.
Õhtul läks jälle peoks, lõpuks kallati õllet sisse juba lehtriga. Seal töötasid läbisõidul olevad turistid, tasuta öömaja, söögi-joogi ja motika eest. Uurisin ka seal baaris et kas saaks mingi aeg töötada aga kahjuks oli hetkel kõik kohad hõivatud veel paar päeva, aga niikaua ei tahtnud siin linnas enam viibida ilma töötamata, seega tuli kiire otsus hommikul järgmisse linna kolida. Täitsa toredad ülejõe peokohad olid selles linnas ja muidugi ka palju turiste.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar