Teed olid jubedad, tihtipeale pidi buss kinni pidama ja laiema koha peal vastutuleja läbi laskma. Hommikul jõudsime siis öise bussiga Baganni. See väike linnake oli täiesti midagi muud kui Yangon. Ei olnud indialasi enam, väga puhas, vaikne, hobukaarikuid täis igal sammul (nagu kohalikud tuk-tukid).
Otsisime siis ühe soovitatud koha üles ja jäime sinna paikseks. Hotellist saime kohe vajaliku info kuidas olla ja mida teha. Ei jäänudki pikalt venima, peale kiiret hommikusööki võtsime hobukaariku ja panime ajama.
Bagan kujutab siis endast 42 ruutkilomeetri suurust maaala millele oli kunagi mahutatud ära 4400 templit ja mis enamus oli ehitud ca 800-1000 aastat tagasi. Säilinud on tänaseks ca 2300 neist. Suure hävitustöö tegi 1975-ndal aastal 6,5 palline maavärin.
Selle vaatamisväärsuse rivaaliks peetakse Angkor Wat-i Cambodias. Bagani templid on küll suuremalt jaolt pisemad ja nad paiknevad rohkem lähestikku mis aga tekitab väga lahedaid vaatepilte eriti päikesetõusude ja loojangute ajal.
Tegelikult on see vaatepilt kirjeldamatu, veetsime neid uurides ja lihtsalt vahtides 2 päeva. Mõne suurema templi otsast nägi päris kaugele ja kuni silmapiirini paistsid vaid tornid. Teisel päeval rentisime jalgrattad, sest see hobukaarik polnud väga võimeline kaugele liikuma, kippus ära väsima. Jalad ei pidanud ka vastu nagu pildilt näha, pidi vahepeal parandama.
Aga inimesed jällegi täiesti uskumatult sõbralikud, toimetavad kogu aeg ette-taha, et kõik oleks korras, kogu aeg naeratavad, väga viisakad, alati puhtad ja kasitud jne.
Võtsime ka ette veel tripi 55 km kaugusele ja 1520 m kõrgusele Popa mäe otsa, kus asus klooster, seal oli ka super vaatepilt ja lihtsalt oli lahe vahtida kaugusesse ja vahelduseks oli kuumusele ka seal päris talutav temperatuur.
Naljakas oli ka veel see et me olime seal peaaegu ainukesed turistid, kohtasime mõningaid vaid templeid külastades ja ka õhtuti olid söögikohtades vaid kohalikud – kuigi enamasti olid ka kõik söögikohad lihtsalt tühjad.
Ja veel oli naljakas, et kui alati on kehtinud reegel et õlu on odavaim alkohol siis siin oli vastupidi, kui õlu maksis 13-18 krooni siis kõik koksid olid 9 krooni. Sai siis üks õhtu koksidele ka tiir peale tehtud, ei saanud ühtki halba sõna öelda. Sai ka kohaliku mojitot joodud, mis ei ole küll suurem asi, aga siiski rummi jook ju.
Edasi ostisme lennukipiletid Hehosse et sealt edasi minna Inle-sse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar