Õhtul sai veel KhaoSan-il degusteeritud igasugu toite tänaval ka igasugused grillitud sitikad. Ja ka grillitud maisi polnud ma varem proovinud.
Aga tagasi Bangkokis ikka endise murega, et ehk õnnestub teha Birma viisa. Kuigi travel agendid siin olla spetsialiseerunud kiirete Birma viisade tegemisele, otsustasime ikka ise kohale minna asja uurima. Panimegi siis hommikul saatkonna poole teele, aega võttis mingi paar tundi et jõuda letini ja saada teada kas me saame viisa või mitte. Oh seda hullu bürokraatiat küll. Aga lubati vähemalt et järgmisel päeval saab kätte. Kuna meil olid juba lennupiletid ostetud siis ei olnud meil palju variante, et kas saame viisa või tühistame oma lennu.
Hiljem sai tehtud jalutuskäik veel hiinalinnas, paadiga jõgepidi üles. Praam tundus vähemalt kõik-see lihtsam, kiirem ja ka ikkagi väga odav. On ka linnaliini bussid, aga noh see võtab ka ikka aega ja ega nad päris täpselt ise ka ei tea kuhu sõidavad. Olime juba tuvastanud õige bussi ja roninud peale kui piletit ostes tegelane räägib, et ei ta ei lähe sinna. Et hoopis mingi teine number buss. Hiljem selgus et ikkagi olime õige bussi peal olnud.
Õhtul sai tehtud veel jalutuskäik linna peal ja tehtud mõned öised linnapildid.
Järgmisel päeval jalutasime veidi KhaoSani piirkonnast põhja poole ja järsku jäi ette loomaaed. See loomaaed oli küll vingeim mida ma siiamaani näinud olin, igale tegelasele oli omamoodi lahe koht ehitatud. Polnud küll kõige suuremad pesad aga see-eest väga lahedad. Esimest korda sai nähtud näiteks seda pika koonuga sipelgaid õgivaid tegelasi ja igast teisi elukaid.
Hiljem võtsime jõemarsa ja kihutasime viisade järgi. Viisa käes ja õnnelikud külastasime ka State Toweri 64 korrust, et saada pilk linnale, kahjuks see avati alles õhtul kohvitamiseks ja me saime teha vaid mõned pildid läbi klaasi, aga lahe vaatepilt oli see sellegipoolest. Väidetavalt oli see torn kõrguselt teine Bangkokis.
Edasine ülesanne oli saada dollareid Birmasse minekuks kuna Birmas ühtegi rahaautomaati pole siis pidime dollareid piisavalt kaasa varuma. Aga see Tai bahti vahetamine dollariks ei olnudki niisama lihtne. Esiteks enamus rahavahetusi ei müünud vaid ainult ostsid dollareid ja need kes ka müüsid neil lihtsalt polnud dollareid, nii me siis otsisime ja möllasime päris pikalt ringi kuni lõpuks suutsime oma varud tekitada kahes erinevas kohas. Seal oli teisigi veel sama probleemiga. Õhtu kujunes nagu ikka – linna melu, linna elu.
Palju nalja sai igasuguste tegelastega kui nemad pakkusid meile ping pong show-d siis meie küsisime et kui palju nemad maksavad selle eest meile, läks enamasti palju aega kuni nad aru said mida me küsisime aga peale seda oli jutt ruttu otsas kah.
Enivei homme Birmasse nii et varakult magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar