Pühapäev, 30. märts 2008

Tagasi Hanois - Vietnam

Õhtul viisid kohalikud sõbrad meid veel turule, kus sai mingeid vürtsiseid asju proovitud ja maitstud, mida varem proovinud polnud. Hiljem sai kokku lepitud Ha Long Bay kambaga kohtumine pubis nimega “Half man, half noodle“



Väga lahe koht, lõpuks istuski ainult meie punt seal ja no jõime jälle miljon kannu õlut ja diskor lasi meile mussi ja tegi värviliste taldrikutega ja laualambiga värvimussi – see oli väga tase ja loomulik.Koju jõudsime jälle mingi kell 3.


Olime juba Hanoisse liiga pikalt jäänud ja tahtsime võimalikult ruttu minema saada.
Polnud veel otsustanud kas minna põhja või otse Laosesse.
Arvasime et põhja jõuame ka hiljem minna, seega nüüd Laos. Ja ikka ei ole nii lihtne nagu tahaks, mõtlesime et võtame bussi või rongi ööbimisega aga noh buss sõidab 20 tundi, nii et loobusime sellest ja ostsime lennukipiletid.Nüüd vedasid meid kohalikud veel enne äralendu linnast välja potikülla ja lõunatasime restoranis kus pakutakse vaid maoliha, mida siinkandis tehakse 10-l erineval moel.


Potsepp või sossepp Andri, saa sa nüüd siis aru.







Kuna võtsime kamba peale 1 mao siis toodi taldrikul selle mao süda, ma ei saanud algul aru mis see on, sest järsku hakkas see hüppama, elas veel. Ja seejärel pandi see süda mulle joogi sisse ja pidin selle ära jooma.
Ja see sunnik tuksus mul kõhus veel edasi, ma nüüd kahe südamega.Aga maoliha väga hea.



Edasi kiirustasime otse lennuki peale. Lendasime kohaliku „metsavahilennukiga“ Laose pealinna.

Ha Long Bay - Vietnam

Ette rutates võib juba öelda et see oli kõige kehvem tripp mis ette juhtunud. Õnneks oli vähemalt seltskond siga lahe, seal oli kõike, sloveenia, argentiina, prantsuse usa rahvast jne. See oli tõesti uskumatu grupp – arvasime alguses kohe, et kui mingi turisti paketi võtme siis on seal ainult nö pühapäevaturistid. Aga seal oli tõesti selline gupp, et me tundsime pigem ennast pühapäevaturistidena kes ainult 3 kuud reisivad siuh-siuh kiirel kõik maad läbi – tõsised reisijad olid ikka meie grupis, nagu päris.


Aga reisipaketist:
Juba algusest peale kõik mutrid loksusid sellel reisisipaketil: hilinemised ootamised jne jne – korralduslik pool nagu esimest korda ja ilma ettevalmistuseta tehtaks neid reise. Sõit kestis ca 3-4 tundi, aga seal oli samamoodi udune nagu Hanoiski. Laevapeale minekut jällegi ootasime ja ootasime siis grupeeriti gruppe 100 korda ümber – nagu lasteaia sõimerühm. Laevapeal uduse ilmatõttu suurt silmailu ei saanud, aga koht ise on ikka tõsiselt lahe – päikesepaistelise ilmaga läheks tagasi küll. Loomulikult on see jube turistikas, massid voolavad edasi tagasi. Kõigepealt tunnike sõitu kaljude vahel, siis mingi suure koopa külastus, edasi jälle kaljurahnude vahel.





Kuna kõigile oli trippi ostes lubatud kõike ja rohkemgi veel, siis puudus isegi elementaarne, polnud ingliskeelset giidi – meie english talking giid oskas kõigerohkem öelda ainult „I’m solli“ ja sellega asi piirdus. Pidi hakkama maksma veel mingeid tasusid koopakülastuste eest mis pidi algselt kõik hinna sees olema, siis ei saanud snorgeldama (vesi oli muidugi jube räpane ja laevaõline nii et vaevalt keegi oleks läinudki), kajakiga sai sõidetud (ei mingit kasutusõpetust, ei mingit giidi, üksipäini avamerele) ja loomulikult ei tohtinud juua oma alkoholi mida kõik hoolega kaasa ostsid.
Ostsime sadamast mingi 30000 kohaliku pläraka eest mingit kohalikku viina - ilge solk oli ikka. Poolteistpudelit jõime ära kuidagi spraidiga läbisegi, aga rohkem ei suutnud – öäkk. Lahja ja pähe ka ei hakanud, nii et pold mõtet maitsepärast seda edasi juuagi. Niiet jah, lõpuks jõime salaja siiski oma värke ja vahtisime niisama, kõik suhtelist tigedad selle pärast.




Hanoi - Vietnam

Kui Tais, Cambodias ja ka Saigonis oli temperatuur ca 35 stabiilselt siis Hanois 22 kraadi. Nii et otsi või pikad püksid välja. Ja hästi udune on kõik. Selline sooja Eesti suve tunne oli seal – st külm võrreldes lõunapoolega.
Orienteerumine võttis natuke aega aga leidsime kiirelt mingi elamise. Alguses tundus küll, et Hanois ei tulegi keegi midagi pähe määrima igal sammul, aga see pilt muutus kui jõudsime kesklinna ja majutust otsisime.Kui olime turul väikse Pho ga (nuudlisupp) teinud helistasin ühele oma India päevilt Vietnami sõbrale kes muidugi oli suht üllatunud et me Hanois oleme.

Veidi aja pärast saimegi juba hotellis kokku ja kohe kutsuti külla: nimelt tema naise venna tütar sai 3 aastaseks ja no võtsime kutse kohe vastu. Sai süüa ja juua nii nagu kohalikel kombeks – istusime põrandal suure peoseltskonnaga ja pereema muudkui vaaritas uut sööki seltskonna keskel elektripliidi plaadiga. Meid ikka söödeti korralikult täis ja joodeti ka õlut/kangemat. Tapeediliimi supp ainult oli vähe selline mida ei suutnud ühe hooga ära süüa: nagu tapeediliim vähe mädade kartulitega

Pärast toodi meid linna tagasi ja kiirelt leidsime ka ühe kohaliku kes meile lahkelt bia hoi-d (kohalik koduõlu vms) kallas mis maksis umbes 3000 raha klaas (kurss 1$=16000 kohalikku raha). Sai jälle mehe moodi joodud, lõpuks sai sedasama tehtud veel mitmes baaris koos sellesama kohalikuga. Korraks läks ka madinaks, nimelt paarjaapanlast oli ennast tõsiselt kinni joonud ja hakkasid seal õlleklaase suvaliselt rahva sisse loopima ja ettejuhtuvaid suvaliselt rusikatega peksma, hiljem veel pagesid mõned jaapanlased mingite hästi suurte nugadega minema enne politsei saabumist.


Seal panid kõik kella 12 ajal oma uksed kinni aga sees käis läbu edasi. Pärast läksime tagaukse kaudu välja. Seal on seadus, et peale kella 12 öösel peavad olema baarid suletud, aga need tõesti „suletakse“ kell 12 ja kui politsei mööda juhtub minema siis lihtsalt peab korra vaiksemalt olema, aga muidu käib pidu edasi.



Hommikul otsisime Birma ja Lao saatkonda, esimene oli kinni aga teise viisa saime kiirkorras tehtud. Tagasiteel sattusime veel mingile Jaapani restorani avamisele kus kõik tasuta oli, pugisime siis oma pohmased kõhud täis ja jälle hea olla. Laenasime oma sõbralt mõneks tunniks tema rollerit ja käisime relvamuuseumis, päris lahe. Iga aparaadi juures oli silt kus kuna ja kuidas see oli kas alla lastud või kätte saadud ameeriklaste käest sõja ajal.




Õhtuks olime kutsutud jälle sõbra juurde külla, vahepeal olime saanud kokku ka teise sõbraga India päevilt ja siis nagu hiljem selgus oli tänaseks õhtuks special koeraliha eri variantides (nii nagu vietnamlased tookord Indias mulle lubasid teha kui peaksin neile külla juhtuma). Ja noh nüüd oli see siis käes, sai jälle hullult süüa ja juua. Ja muuseas koeraliha polegi nii paha, kui ei teaks siis ütleks et on saeliha, ainult et sellel veidi teine lõhn.

Hiljem sai jälle linnapeal bia hoi-d tarvitatud nagu eelmine õhtugi.Hommikuks olime võtnud kahepäevase tripi Ha Long Bay-le, ööbimisega laevas.