Lõuna ajal jõudsime bussijaama kus pidime veel tunnikese ootama sest äsja väljuv buss oli täis. Sõit kestis 6 tundi koos kahe vahepeatusega. Bussijuhid siin riigis muidugi mõtlevad, et nemad on kõige kiiremad rallisõitjad maanteel ja kõigist peab alati mööda saama hoolimata, et tee on täis sama hulle möödasõite tegevaid ja tuututavaid rollereid-autosid. Samuti on igal pool lehmad, kes vedelevad niisama või kõnnivad üle tee. Phnom Pehn võttis meid vastu igapäeva sigina-saginaga, polnud bussilt veel mahagi saanud kui juba tuk tuki vennad läbi akna kaupa tegid- nagu kanakari: tuk-tuk-tuk okei, where you go? Sõime ja jõime sealsamas ja pidasime veidi aru, lõpuks suundusime tuk-tukiga 1 dollariga soovitatud ööbimiskohtade poole järve ääres. Leidsime mingi koha 3 dollarit öö, käras küll J. Ütleme nii, et ööbimine on praktiliselt tasuta, aga söögi-joogiarve on ikka ca 10 korda suurem.
Järv osutus hommikul kinnikasvanuks, peaaegu rohelisega kaetud.
Kolasime päeva otsa mööda linna ringi, kulutasime jalad poole lühemaks, käisime saatkondades ja genotsiidimuuseumis. Kole koht oli see muuseum, aga sulandusime ühte ingliskeelse giidiga gruppi ja kuulasime toimunust. Lõpuks otsustasime et jätame vietnami viisa tegemisse ja tuleme sellele hiljem siia järgi – see oli viga nagu selgus hiljem kuna passe läks vaja krossi motikate rentimiseks.Järgmise hommikul plaan suund võtta Sihanoukville’i poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar