Tai

Start oli 4-ndal märtsil kell 8 läbi Praha, Istanbuli ja Dubai ning 5-ndal olime juba lõbusasti Bangkokis ja mõne tunni pärast istusime juba lennukile ja lendasime ca 1000 km lõunasse Krabisse.
Samal ajal oli veel tuttavaid Krabis kellega veetsime rolleritega koos ringi rännates lõbusasti aega. Esimesel päeval külastasime Tiger Cave Templit mis paiknes kalju otsas ja milleni jõudmiseks pidi astuma kohati püstiloodis 1237 trepiastet.

Kui ülesminek oli üsna raske siis allatulek oli veel raskem, jalad tudisesid täiega all. Edasi ekslesime veel Ao Nangi kaubandustänavat otsides veidi dzunglis kuni lõpuks ka leidsime, olles otsimise käigus suutnud ka üksteist teel ära kaotada. Teisel päeval Krabis läksime külastama üle 20 km kaugusel asuvat Khao Phanom Bengha koskedega rahvusparki. Peab mainima et ettekujutus ühes rahvuspargist oli enne seda ikka kapitaalselt midagi muud. 2 km-ne ringrada kuhu teel pidi jääma kosed ja vaatepunkt oli peamiselt dzungel, kohati püstloodis mäkke ronimine ilma rajata, kohati neljakäpukil. Olime juba täitsa otsas omadega ja täitsa lootuse kaotanud peale seda kui käputäis inimesi mäe otsas vastu tuli ja ütles et siin pole mingit ringrada vaid tulebki tagasi minna. Läksime siiski lootusrikkalt lõpuni ja ennäe leidsime ka teeotsa kust sai edasi ronida mööda metsa. Ja see tasus lõpuks ka end ära sest need väiksed kosed mitmetel tasanditel olid päris kenad. Tagasi sõites jäime korraliku vihma kätte, kõik olid läbimärjad. Õnneks kostitas üks juba selleks hetkeks suletud restoran meid kohaliku supiga mil nimeks Tom Yam. Selle teravus võttis küll korraks kõigil silma märjaks aga oli iseenesest väga hea ja lõpuks sai ka külmunud kehale eluvaimu sisse tagasi.
Järgmisel hommikul oli ostetud minibussi pilet Ko Lantale kus toimuvad sukeldumised. Buss pidi küll kohale jõudma 2 tunniga aga 2 praamijärjekorda venitasid selle peaaegu 5 tunniseks.
Eest leidsime kümmekond lahedat sukeldujat kellega plaanisime veeta 3 sukeldumispäeva ja seejärel jätkata oma teekonda Cambodia poole.Pikad meresõidud olid parasjagu väsitavad ning õhtuti sai ikka paar korda korralikult kinni joodud
Lõpuks 12-ndal sai Lantalt tulema ja otsustasime et seekord tuleme praamiga ja ei raiska aega praamijärjekorrale. 2 tunniga olime juba tagasi Krabis kust tegime mõningad sisseostud läpakale wifi kaardi näol (kaasasolnud vidin andis lihtsalt otsad mingil põhjusel) ja Andrile pisu suurema seljakoti et ta ei peaks „Prisma“ kilekotiga oma asju käeotsas tassima.
Lennukipileteid muretsema asudes selgus muidugi et hinnad liiga kõrgeks läinud ja otsustasime et võtame öise rongi Bangkoki. Aga kas see plaan läks lörri kuna nelja võimaliku rongi kõik kohad olid välja müüdud. Lõpuks suutsime leida 2 viimast kohta eriti mugavas VIP bussis mis maksma läks samapalju kui rong oleks läinud e. ca 1000 bahti.
Saabusime Bangkokki kell 4 öösel ja ühe iisraeli kutiga koos leidsime ka tee linna ja veetsime aega kuni leidsime ühe hotellikoha, kolasime päeva mööda templeid ja Khao San-i nimelist kaubandustänavat. Mida kõike seal ei pakutud, ei hakka nimekirja ära tooma.
Edasi otsustasime et ehk saame veel Bangkokis veeta aega enne Uusmeremaale minekut ning et järgmisel päeval üritame rongiga Cambodia piiri poole liikuda vaatame mis juhtuma hakkab.
Aga järjest selgemaks saab see et asju peab hakkama veidi rohkem ette planeerima, sest viimasel hetkel on hinnad kas liiga kirved või pole üldse. Seega rongiga mineku kasuks otsus tuli ka sellepärast et lennupilet oleks läinud 7300 bahti, mis tundus liiga palju.
Mõeldud tehtud olime 15-nda märtsi hommikuks raudteejaamas ja sai palju nalja kohalikel kui teatasime et tahame sõita linna Prachan Buri. Sisu sai selgeks kohale jõudes sest see linn oli täiesti puutumata igasugusest turismindusest.

Veetsime lõbusalt jõllitavate kohalikega aega linnas kus polnud ühtegi ingliskeelset silti ega ka mitte ühtegi võõramaalast ja ka ei osanud keegi inglise keelt.
Igal juhul sai seal minema järgmise rongiga mis liikus piirilinna kus oli järgmisel hommikul plaanis liikuda üle piiri. Järgmisel hommikul sellepärast et reisuraamat oli ära hirmutanud juttudega mis hakkab juhtuma Cambodia piiri ületades.
Aga läkski lõpuks nagu kartsime sest rongilt maha tulles kohtasime punti sama eesmärgiga tegelasi kes aga hakkasid kohe piiri poole kihutama. Mis meilgi muud üle jäi, koos ju lõbusam.