Niisiis toimetati meid kõrvale, pakid anti näppu ja pandi kuhugi nurka ootama oma saatust. Mingi turvamees pandi ka meile sappa, kes meil pingsalt silma peal hoidis. Tunnid muudkui kulusid, aga selgust ei mittemingisugust. Uurisime küll et kas kuidagi võimalust teha viisa kuidagi teisiti aga ei midagi. Ei saanud neist õieti aru ka kas lollitavad meiega või… Ilmselt kuna immigratsioon oli meile juba keelu peale pannud siis ei olnud enam midagi teha.
Turvamehed vahetusid, aegajalt käisid mingid asjapulgad kes nagu midagi tegid ja uurisid. Kuna meie järgmine lend oli Bangkokist ja meil oli ka pilet Manilast Bangkokki siis üritasime neid veenda et me tahame sinna ka saada edasi. Lõpuks väitsid et tegid päringu ja et said Bangkokist vastuse et kuna meid keelduti maale laskmast siis sellepärast ei võta ka Bangkok meid vastu. Nii et nad saavad meid saata tagasi vaid sinna kust tulime ehk siis Hanoisse. Ja kuna selle firma lend mille pilet meil olemas oli läks Hanoisse alles homme siis peame veetma veel teisegi päeva siin lennujaamas. Nagu tõsielusari „Lennujaam“ või film „Terminal“:)
Magamiskohti ka meile ei antud, nii et tuleb magada siinsamas põrandal kus hiired pidevalt üle jooksevad. Seegi hästi, sest Hanoi lennujaamas jooksid rotid ringi – siin kõigest väiksed hiired.Ei oskagi midagi kosta. Võtsime selle peale pudeli rummi et veidigi leevendada seda kanget olemist.
Igatahes ärkasime hommikul mingi 11 paiku alles, ei mäletagi mis kell magama saime. Nii ma siis istun siin ja kirjutan seda blogi ja ootame oma saatust.kell on pool 4 kohaliku aja järgi ja äsja taheti väita et tahetakse meid eestisse tagasi saata kuna filipiinide keeldumise pärast ei tahtvat ka teised riigid meid vastu võtta
ootame uudiseid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar