Ho Chi Minh City e. SAIGON - Vietnam

Hommikul võtsime ühel rollerivennal tukast kinni ja sõitsime siis saatkonda passide järgi, millegipärast ei tahtnud see tegelane aru saada et me tahame Vietnami saatkonda ja viis meid Jaapani saatkonna ette ja muudkui seletab ja näitab näpuga sinnapoole. Ei kõla just sõnad Vietnam ja Jaapan sarnaselt. Passid sai 1 minutiga kätte ja tagasiteel lasime veel turult läbi sõidutada – tegime kiire shopingu särke ja värke.
Veidi bussisõitu ja olimegi Saigonis. Piiriületus oli ka muidugi paras naljanumber – mitu korda pidi bussist välja minema ja passkontrolli tegema. Üritati küll kõiki templeid ja asju korraga teha aga no see võttis ikka aega.
Linnas läks küll veidi aega et tuttav keskkond üles leida aga lõpuks saime kohad sellessamas hotellis kus juba pea 1,5 aastat tagasi olin olnud. Ja kusjuures hotelliomanik mäletas meie eestlaste punti eelmisest korrast.
Kiired duššid ja linna peale. Parajalt kodune tunne sest kõik oli tuttav. Otsisime pangaautomaadi ja saime kõik hoobilt miljonärideks. 1$=16000 dongi. Tegime väiksed söögid-joogid turul – kohalikud turusöögid on ikka parimad ja ehedad. Kommentaariks veel niipalju et seesama turuvärk oli aastaga ikka palju korralikumaks ja viisakamaks muutunud

Hiljem veel mõned õlled mõnes kõrtsus, kus kohalikud veidi keelt õpetasid ja jooma meelitasid. Jutu sees tuli välja, et baaritüdrukute teenistus on seal ca 800000 kohalikku raha kuus mis on siis ca 50 dollarit.Järgmisel päeval ostsime ära kõik lennupiletid mis veel selle paketi sees polnud, otsustasime et teeme ka väikse kõrvalepõike Filipiinidele. Pangakonto väljavõtet vaadates selgus et Phnom Penh-s kui üritasime automaadist raha välja võtta ja automaat ütles, et ei saa ühendust pangaga, siis nii Manolol kui ka Andril oli see raha siiski broneeritud, näis mis sellest saab, summad polnud üldsegi väiksed.
Jalutasime linna peal ringi ja käisime Tsehhi saatkonna lähedal Tsehhi õllekojas – väga hea searibi ja kohalik õllepruul.

Õhtul sai jälle mehemoodi õlut joodud ja paar korralikku kala söödud ja nagu ikka magama jõudis alles 2-3 ajal.Hommikuks oli võetud lend otse Pealinna Hanoisse.

Tagasi Phnom Penh-s - Combodia

Võtsime takso ja olime mõne tunni pärast tagasi pealinnas. Taksojuhid on siin ikka hullud – ei oska rohkem sellist jama kommenteerida – vastassuunad ja piip-piip koguaegJ Väsinud ja pesemata ja näljastena tegime samas peatuskohas peale dussi söögid ja joogid ja siga hea oli olla.Viimase pühapäeva Cambodias plaanisime veeta niisama hängides ja shopates, nii ka läks.

Teine plaan oli meie kaaslastel minna mustale turule ja ehk õnnestub leida sealt pihtapandud fotokas. Ja leidimegi sellised fotokad turult ja õnnestus ka leida sarnaste kriimude ja mõradega fotokas aga nüüdseni on veel teadmata kas see on ikka seesama, kuigi tõenäosus leida samade kriimudega asi on ikka üsna väike.
Igatahes väikese kauplemisega sai suht odava hinnaga see fotokas sealt tagasi ostetud. Sai tehtud ka kõvasti sisseoste, näiteks prillid mis mul motika sõidu ajal peast lendasid, aga leida ei õnnestunud ja Andril läksid eelmised niisama katki, siis veel leidsin pisikese seljakoti nagu olin otsinud ja veel nipet näpet.

Preagu siin järve peal hõljudes sai võetud üks suur kann õlut, näis kuis see õhtu läheb
Õhtul saatsid meie kaasvõitlejad fotoka numbrid kodustele kontrollimiseks ja sealt ime oh ime tuli vastus et ongi seesama fotokas.
Hommikul on plaan pass ära tuua ja siis edasi minema siit maalt. Bussipiletidki ostetud juba.Koduseks hakkas muutuma see ühest küljest rikas ja teisest küljest ülimalt vaene riik.

Kampot - Cambodia

Siin hakkas nalja saama, esiteks lubati tasuta internetti mida muidugi ei saanud – kuna polnud arvuteidki, siis nagu selgus mäkke saab aga jah ainult tuuriga, jne.
Samal ajal sattus sinna ka mitmeid teisi rändureid sama eesmärgiga – ka nemad olid petta saanud. Nö pisiasjad aga siiski, et algus näidati, et on katuse terassiga baar mida ei olnud jne. Kolasime siis linnas ringi ja plaanivabalt magama – vaatame hommikul mis saab.

Hommikul võtsime plaaniks et rendime motikad ja proovime ikkagi omal käel mäkke minna kui võimalik. Motikad saime hotelli nimel vaevata – isegi rendilepingut ei pidanud tegema rääkimata passide olemasolu vajadusest. Mäkke meid siiski ei lastud – tee mäkke olevat remondis ja ei lubata omalkäel sinna sõita ainult tuuriga. Mis siis ikka, rallisime niisama mööda metsi ja randa ringi ja lõpuks külastasime ka Kep-i linna. Seal sai söödud nii mõnedki krabid.

Kui hakkasime tagasi minema oli Andril katki läinud siduritross, seega võtsime suuna tagasi, et kaubelda odavam päevahind ja liikuda tagasi õhtuks pealinna. Kauplemine läks suht teravaks aga noh sellega see meie probleemiderohke linna visiit lõppes.

Ja nagu pildidlt näha sõidavad siinsed motikad coca cola pealt.

Sihanoukville - Cambodia

Kolistasime hommikul jälle bussile kella 7-ks – tegime ühe kosutava õlle, kuna bussini oli ca tund ootamist. Sõit kestis 4 tundi ühe vahepeatusega. Aga vähemalt ei olnud hommikul nii palav. Kohale jõudes ootas jälle kari tuk-tuki vendi ees kes elu eest ainukesi turiste endale tahtsid saada.
Leidsime mingi koha peaaegu linna lõpus, keegi väga kaubelda ei tahtnud, kuigi igal pool oli veel vabu ruume.
Olime end sisse seadnud, siis avastasid kaasvõitlejad hispaanlane-tsehhikas, et nende peegelkaamera on bussipeatuse ajal pihta pandud kotist, jama ju.
Hiljem kolasime rannas ja võtsime baarid ühekaupa kõik läbi- mojitot nad siinkandise ikka teha ei oska. Lõpuks jõudsime kohta nimega Monkey Republic kus sai nii mõnedki õlled tehtud. Kui juba julgust küll siis sai kõrval sukeldumisklubis järgmiseks päevaks sukeldumine-snorgeldamine võetud. Seega järgmine päev oli täiega sisustatud.Hiljem leidsime, et üle tee on ka paljuräägitud eestlaste hotell – beach road. Tegime juttu ja leppisime kokku et kolime hommikul sinna üle enne sukelduma tulemist, toad paremad ja hind ka parem.

Sukeldumine oli iseenesest lahe aga no üsna kehv nähtavus, väidetavalt dünamiidiga kalapüügi pärast. Snorgeldades samuti ei näinud suurt midagi – kalu vähe ja sogane vesi.

Kuna väidetavalt oli päevapealt jäänud toad pooltühjaks seal hotellis siis tehti seal BBQ-d. Siga hea oli – tundsime nagu oleksime Eestis ja saime üle kahe nädala esimese korraliku söögi ja liha-grill söögi. Söödud joodud, läksime mingile rannapeole mida seesama sukeldumisklubi korraldas raha kogumiseks, et palgata õpetaja sinna saarele kus päeval sukeldumas käisime. Eelmine õpetaja oli läinud parema töö peale, metsa puid raiuma. Sukeldusklubi eest korjas mingi pick-up kastitäie inimesi peale ja viis kuhugi sügavale metsa-dzunglisse kus vahepeal tundus küll, et meid viiakse vist hoopis pärismaalastele söödaks kui lubatud peoleJ Võtsime kohapeal mõned kohalikud poolid ja tulime järgmise autoringiga linna tagasi Monkey Republicusse.

Järgmisel päeval oli eesmärgiks võetud rentida krossimotikad ja minna 70 km kaugusele Bokori rahvusparki, aga see mõte läks meil täitsa vussi, olime hommikul kell 7 üleval ja hakkasime motikaid otsima, mille leidmisega oli algul raskusi kuid leidsime siiski, kaup kaubeldud ja leping peaaegu allkirjastatud jäi kaup lõpuks ikkagi katki, sest meil polnud passe ja naera või nuta ilma ei saanud. Proovisime igat moodi, et ID-kaart on meie pass ja plaa plaa, aga ei miskit. Otsisime veel mitu tundi ja jäigi saamata – istusime beach roadi maha ja jõime hoopis mõned õlled ning sõime.
Lõpuks veel tõsiasi et rahvuspark olevat üldsegi kinni. Ja teine allikas rääkis et siiski mingite tuuridaga lastakse, sest mägiteed mille läbimine 25km pidi võtma 2 h remonditakse.Aga noh tahtmine oli suur ja saigi otsustatud et liigume edasi juba täna Kampot-i, et selgust saada mis selle rahvuspargiga siis on. Leidisime takso ja juba mõne tunni pärast olime kohal.

Phnom Penh - Cambodia

Lõuna ajal jõudsime bussijaama kus pidime veel tunnikese ootama sest äsja väljuv buss oli täis. Sõit kestis 6 tundi koos kahe vahepeatusega. Bussijuhid siin riigis muidugi mõtlevad, et nemad on kõige kiiremad rallisõitjad maanteel ja kõigist peab alati mööda saama hoolimata, et tee on täis sama hulle möödasõite tegevaid ja tuututavaid rollereid-autosid. Samuti on igal pool lehmad, kes vedelevad niisama või kõnnivad üle tee. Phnom Pehn võttis meid vastu igapäeva sigina-saginaga, polnud bussilt veel mahagi saanud kui juba tuk tuki vennad läbi akna kaupa tegid- nagu kanakari: tuk-tuk-tuk okei, where you go? Sõime ja jõime sealsamas ja pidasime veidi aru, lõpuks suundusime tuk-tukiga 1 dollariga soovitatud ööbimiskohtade poole järve ääres. Leidsime mingi koha 3 dollarit öö, käras küll J. Ütleme nii, et ööbimine on praktiliselt tasuta, aga söögi-joogiarve on ikka ca 10 korda suurem.

Järv osutus hommikul kinnikasvanuks, peaaegu rohelisega kaetud.

Kolasime päeva otsa mööda linna ringi, kulutasime jalad poole lühemaks, käisime saatkondades ja genotsiidimuuseumis. Kole koht oli see muuseum, aga sulandusime ühte ingliskeelse giidiga gruppi ja kuulasime toimunust. Lõpuks otsustasime et jätame vietnami viisa tegemisse ja tuleme sellele hiljem siia järgi – see oli viga nagu selgus hiljem kuna passe läks vaja krossi motikate rentimiseks.Järgmise hommikul plaan suund võtta Sihanoukville’i poole.

Siem Reap - Cambodia

Ja kõik hirmud said piiri ületades peaaegu ka teoks kuid koos saime väikeste kahjudega ikkagi sihtkohta 140 km piirist mööda tõsiselt auklikke teid pidi kell 1 öösel. Kuulujutud käivad et teid ei tehta sellel suurima turistiliiklusega lõigul korda sellepärast et keegi tundmatu lennufirma maksab selle eest et need nii jääks. Öösel saabudes polnud väga võimalik majutust otsida, võtsime esimese raamatusmainitud koha, mille hommikul kohe parema ja korralikuma vastu vahetasime. Hommikul läksime koos hispaanlastega neid maailmakuulsaid Ankor Wat-i templeid uurima.











Nii palju pole ammu vedelikke tarbinud kui tänasel päeval ja noh higi jooksis kogu aeg. Aga väga lahe oli. Homme plaanis kell 5 minna päikesetõusu vaatama nendes templites.

Kuna olin öösel kella 1-ni sedasama blogi üles pannud siis oli ärkamine enne 5-t paras pain ikka. Aga üles me saime ja kuigi kokkulepitud tuk-tuki vend ei ilmunud jõudsime õigeks ajaks kohale teise kahe tuk-tukiga. Said nii mõnedki kaadrid tehtud päikesetõusust.

Tagasi jõudsime kell 3, olles teel väikse eine vaid võtnud. Sõime kõhud täis, võtsime mõned õlled ja koksid ning seejärel väike siesta time. Õhtul pidasime edasisi plaane väikese rummiga. 1 paar hispaanlastest lendavad homme hommikul ära, nende puhkus on selleks korraks läbi. Teise paariga saab vist veel mõnda aega koos ringi mütata, sest nende plaan paistab sama olevat. Nad tahavad ka peale Cambodiat ette võtta Vietnami ja seejärel on neil kolada 1-1,5 kuud Indias. Täna on juba 17-s, plaan kolida pealinna Phnom Penh-i päeva jooksul.