Peruu - Colca kanjon

Buss järgmisse Chivay (3630m) nimelisse vahelinna väljus 14. Sõit kestis 3h ja kohale jõudsime hämaras.  Ka siin linnas oli õhtul suhteliselt jahe, kolasime ringi ja kuna buss järgmisse punkti väljus hommikul kell 7 siis läksime ka suht vara magama. Peab ka mainima, et endiselt annab ajavahe tunda, ei ole ju lihtme magama minna sel ajal kui teie seal eestis tööle hakkate minema.

Teel Cabanocondasse (3290m) läks vahepeal buss katki, õnneks oli meil nuga millega siis mingi voolik ära parandati. Kohale jõudsime kell 10. 

Siit algas üks matkajate seas populaarne colca kanjoni trekk, eelnevalt arvasin et see on mingi lihtsamat sorti aga võta näpust.. esimene päev vuhasime maha ca 20 km, kõigepealt alla kanjoni põhja ja siis uuest päris kõrge tõus ca 500m, et külastada teisel mäeküljel olevaid külasid ja siis uuesti laskumine kanjoni põhja (2160m).

Aga põhjas ootas meid oaas, basseinide ja bangolodega. See tripp kestis ca7 tundi ja pärale judsime hämaras, otsisime elamise, tegime väljas dussi ja siis basseini, mõnus. Õhtul oli väljas soe, istusime basseini serval ja jõime õltsi ja lõpuks sai ka süüa. Varakult magama, sest päev oli suht raske, magasime ca 9 h. Hommikul ootas meid ees rohkem kui kilomeetrine tõus otse üles. See võttis aega 3 t  ja ei olnud üldse kerge.

Peruu - Arequipa

Arequipasse (2350m) jõudsime hommikul kell 9. Käisime läbi mõned hostelid ja otsustasime paigale jääda ühte veidi peaväljakust eemalolevasse hostelisse, kus olid lahedad kõrged toad ja katuseterass. 

 

Plaza de Armas.

Väike kohalik gurmee, guinea pig.

Päev kulges ringi kapates mööda linna ja külastasime väga ilusat Santa Catalina kloostrit. Õhtul oli siin väga jahe, paksult riides ja õues ei tahtnud enam külmetada. Seepärast arutasimegi edasisi plaane toas.

Aga linn on iseenesest väga kena.  

Järgmisel hommikul külastasime veel muuseumit, kus eksponeeriti  maailmakuulsat Juanita nimelist muumiat, mis leiti 1995 aastal siit lähedalt.

Peruu - Nazca

Kuna me ei suutnud õhtul enam bussipileteid internetist osta siis otsustasime hommikul koperdada ühte põhilisse bussifirma terminaali kohale ja ostsime piletid kohapealt. Ja paar tundi hiljem saimegi bussile, vahepeal jäi aega veel  söömiseks. Pool päev kolistasime bussis ja kohal jõudsime Nazca nimelisse linna pimeduses. Seltskond oli LP hirmujuttudest  ärevil , ma ise ei osanud nende hirme jagada. Mulle üritati kogu aeg tõestada et see pole mingi aasia. Ei ole jah aasia, aga minu arust siiski sama turvaline.  Vahe ehk vaid hinnatasemes ja selles et ilma hispaania keele oskuseta on info kättesaamine kordades keerulisem.

Aga põhjus miks siia linna tulime on tegelikult maailmakuulsad kõrbejoonised, suur arheoloogiline müsteerium, keegi ei tea kuidas need tekkinud on. Ülevaaate nendest saaba kõige paremini vaid lennuki pealt, sest pikimad sirged jooned on näitesk 15 km pikad. Need avastati aastal 1939 kellegi ameerika teadlase poolt kes lendas lennukiga neist üle. Me otsustasiem et ei lähe lendama vaid vaatame neid paarist vaatetorist maa pealt, päris pilti ette ei saa aga aimu saab siiski. Edasine päev kulges suhteliselt tegevusetult, sõime, soppasime, hängisime, ootasime ööbussi mis väljus alles kell 23.

Vaese mehe surnuaed, kõrbes.