Teel Odessast Moldova pealinna Chisinausse ja sealt edasi uuesti ukraina piiri äärde Sudarcasse. Vahepeal pidime läbima veel ühte riiki nimega Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika (PMR) mis on üks kitsas piiriala ja mis tahab olla omaette riik, aga keegi pole teda veel tunnustanud.
Üks täiesti teistmoodi eriline paik, küla, kus poest suurt ei osteta, kõik on oma. Kuna sõitsime külla Pille tuttavale siis olid juba saabudes lauad lookas nii söögist kui joogist.
Vist kohalik sült nagu aru sain.
Samal õhtul oli perepea pojal 9 klassi lõpupidu. Läksime ka kogu rahvaga sinna. Enne kirjutati käele nimi mida pidime näitama kui keegi kuskil midagi ütlema peaks tulema, see nimi pidi kõik probleemid lahendama :)
Arbuus
Kreekapähklid - sisuliselt kõik oli oma aiast saada
Klassika
Peatus päevalillede keskel
Jälle see ohtlik kala
Jalutuskäik Sudarcas
Kohalik pood, kas tuleb tuttav ette? Viib meid umbes 20 aastat ajas tagasi.
Otustasime minna jõe äärde telkima ja grillima.
Kuni pererahvas jäi ööbimiskohta ja saslõkki ette valmistama viidi meid kloostrit külastama
Vaade kloostrile peale 10 minutilise mäkkeronimist
Moldova - Ukraina piiripunkt. Siin saab üle vaid jalgsi. Meie giid rääkis piiriametnikud ära, kes lubasid meid piirile uudistama.
Tagasijõudes oli saslõkk juba valmimas.
Väike ekskursioon võpsikussse, kus ilmnesid nii mõnedki takistused
Aga tagasitee ei olnudki nii lihtne, kuna järsku tuli selgest taevast ilge padukas siis meie buss poolele teele kõhu peale kinni jäigi. Tagasiteel selgus et Organisaator oli võtnud 10 inimese peale kaasa vaid 2 telki, ühe ja kahekohalise :) Seega organiseeriti traktor bussi välja tõmbama ja siis otsustasime ka et ei hakka proovima kuidas telkidesse ära mahub :)
Hommikusöök
Vigastused eelmise öö jalutuskäigust pimedas padrikus
Jälle üks külapood
Ostsime lastele mitu kilo komme
Ei see ei ole mitte mingi mahajäetud hoone, see ongi koolimaja WC
Ja seest näeb välja selline nii tüdrukute kui poiste poole pealt :)
Viimasel õhtul tehti maisijahukäkki, kuulus Moldova rahvustoit mamalõga, mida pidime siis maiustama igasuguste lisanditega, vaarikamoosist kuni hapukoore ja lihasoustini. See oli esimene asi mis ei taht kuidagi lõpuks enam alla minna ja ega kõht oli ka paar päeva järgi veel imelik sellest :)
öösel koorus munast tibuke :)
Kell 5 hommikul, ärasaatmine.
Õnnelikult tagasi
Üks täiesti teistmoodi eriline paik, küla, kus poest suurt ei osteta, kõik on oma. Kuna sõitsime külla Pille tuttavale siis olid juba saabudes lauad lookas nii söögist kui joogist.
Vist kohalik sült nagu aru sain.
Samal õhtul oli perepea pojal 9 klassi lõpupidu. Läksime ka kogu rahvaga sinna. Enne kirjutati käele nimi mida pidime näitama kui keegi kuskil midagi ütlema peaks tulema, see nimi pidi kõik probleemid lahendama :)
Arbuus
Kreekapähklid - sisuliselt kõik oli oma aiast saada
Klassika
Peatus päevalillede keskel
Jälle see ohtlik kala
Jalutuskäik Sudarcas
Kohalik pood, kas tuleb tuttav ette? Viib meid umbes 20 aastat ajas tagasi.
Otustasime minna jõe äärde telkima ja grillima.
Kuni pererahvas jäi ööbimiskohta ja saslõkki ette valmistama viidi meid kloostrit külastama
Vaade kloostrile peale 10 minutilise mäkkeronimist
Moldova - Ukraina piiripunkt. Siin saab üle vaid jalgsi. Meie giid rääkis piiriametnikud ära, kes lubasid meid piirile uudistama.
Tagasijõudes oli saslõkk juba valmimas.
Väike ekskursioon võpsikussse, kus ilmnesid nii mõnedki takistused
Aga tagasitee ei olnudki nii lihtne, kuna järsku tuli selgest taevast ilge padukas siis meie buss poolele teele kõhu peale kinni jäigi. Tagasiteel selgus et Organisaator oli võtnud 10 inimese peale kaasa vaid 2 telki, ühe ja kahekohalise :) Seega organiseeriti traktor bussi välja tõmbama ja siis otsustasime ka et ei hakka proovima kuidas telkidesse ära mahub :)
Hommikusöök
Vigastused eelmise öö jalutuskäigust pimedas padrikus
Jälle üks külapood
Ostsime lastele mitu kilo komme
Ei see ei ole mitte mingi mahajäetud hoone, see ongi koolimaja WC
Ja seest näeb välja selline nii tüdrukute kui poiste poole pealt :)
Viimasel õhtul tehti maisijahukäkki, kuulus Moldova rahvustoit mamalõga, mida pidime siis maiustama igasuguste lisanditega, vaarikamoosist kuni hapukoore ja lihasoustini. See oli esimene asi mis ei taht kuidagi lõpuks enam alla minna ja ega kõht oli ka paar päeva järgi veel imelik sellest :)
öösel koorus munast tibuke :)
Kell 5 hommikul, ärasaatmine.
Õnnelikult tagasi
