Hommikusöök jäi seekord vahele, sest tahtsime proovida kuulsat hummuse restorani. Restoran on küll natuke palju öeldud, kuid külastamist väärib see kohalike poolt armastatud koht kohe kindlasti. Kindlat lahtioleku aega kohal ei ole, sest hummuse valmistab üle 70 aasta vanune mees, oma retsepti järgi ja täpselt nii palju kui jaksab. Kui hummus otsa saab, pannakse restoran lihtsalt kinni. Lihtne. Tellisime kaks erinevat hummust (seesamiseemne ja kikerherne pasta kui jämedalt öelda), lisaks toodi pita ja tükeldatud sibul. Kõik oli väga maitsev.
Edasi jalutasime vanakraamiturul. Sain sealt uue tuulekella emale. Ema oleks justkui plaanidest teadnud – saatis eelmisel päeval sõnumi sooviga uus tuulekell saada sest vana lagunes ära.
Jalutasime pikalt ringi selles väga vanas, kitsaste tänavatega ilusas linnas.
Tegime palju pilte, sest ilusaid vaateid nii vanalinnast kui Tel Avist oli palju.
Jõuaks need vaid kunagi ka paberkandjale ja näiteks seinale riputada.
Meelde jäi veel sodiaadimärkide nime kandvad tänavad – majade numbrid ja tänava nimed olid keraamilistel plaatidel. Igaüks päris korralik kunstiteos.
Ja muidugi soovisild, palistatud samuti sodiaagimärgiga. Selle juurde kais muidugi legend, et kui oma tähemärgist kinni hoida, mere poole vaadata ja midagi soovida, läheb soov täide. Ei jätnud meiegi oma soove soovimata.
Edasi liikusime Tel Avivi turule. Soov oli tegelikult minna käsitööturule, aga see oli paraku kinni. Istusime kohvikusse ja veeretasime päeva õhtusse koos turult leitud soomlasest Triinu sõbraga, nimeks oli vist Johanna? :) ja ootasime kuni Ori oma tööpäeva lõpetab.
Lahe majade kompleks, ümmargune, kandiline ja kolmnurkne. Ürita kuidas tahad aga pildile kõiki korraga ei saa :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar