Võtsime suuna Galle poole, kõigepealt mägedest alla ja siis pool soist ala pidi ranniku poole. Aega võttis see ca paarisaja kilomeetri läbimine kuskil 6 tundi, tundus nagu ulme, kohale jõudes olime pool surnud.
Lahedad on veel need turvakontrollid linnade vahel, kus rahvas mingi hetk lihtsalt oma kompsudega bussist välja jookseb ja laseb oma kotte kontrollida ja pärast kiirelt bussi tagasi. Meil turistidel kästi alati bussi jääda, püssimehed jooksid ja uurisid ka kogu bussi iga urka läbi. Meil olid enamasti kõige suuremad kotid millest jalutati lihtsalt mööda.
Galle on sihuke lahe linnake kus vanalinn on paksude kivimüürida vahel. Ka tsunamile oli see linnake ilusti vastu pannud. Rannikuäär on ilusaid ja lahedaid randu täis ja enamasti on ka väga palju tsunamist räsitud majasid näha. Mitte et nende hurtsikute ümberlükkamiseks just tsunamit vaja oleks aga jah..
Siin linnas sai veedetud paar ööd, ilm polnud just kiita - vihmaga pooleks.
Lahedad kalaletid vanalinna väravate ees, kahe meetrine varaan rannas mis jõudis enne plehku panna kui pildistada jõudsime, lahedad rannad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar