esmaspäev, 26. mai 2008

Nuwara Eliya - Sri LAnka

Hommikul ajasime end juba varakult bussijaama ja otsisime üles kohaliku bussi mis viiks meid järgmisse linna 80 km kaugusele. Päris lõpuni me ei sõitnudki vaid hüppasime ühe 108 m kõrguse kose juures maha. Jätsime kotid ühte hotelli hoiule ja ronisime alla seda koske vaatama. Päris lahe oli seal suurte kivide vahel/peal ronida.





Siin oli ka nn looduslik bassein, hea värskendus vahelduseks.

Veev2itlusklubi.


Edasi ootasime järgmist bussi tee ääres mis viiks meid lõpuks Nuwara Eliyasse.

Ei pidanudki kaua ootama







Kui Kandy asus ca 500 m kõrgusel siis Nuwara Eliya on ca 1889 m kõrgusel. Seda andis bussidel siia ikka ronida. Istekohti polnud aga polnud ka probleemi, sest sõita oli vaid ca 20 km. Nii ma siis rippusin seal poolenisti bussist väljas.

Vaated siin viimase 20 km peal olid võrratud sest siin on ju suured teekasvandused. Mägede kaupa (mitte küngaste kaupa) teeistandusi. Nagu muinasjutus.

Siin temperatuur oluliselt madalam. Peale sööki ja hotellileidmist võtsime ette kohe väikse 2 km-se jalutuskäigu Single Tree Hilli otsa mis oli samuti kaetud teeistandusega.


Hommikul äratus kell 6 et leida takso ja kihutada 32 km kaugusel asuvasse Horton Plains National Parki. Nii vara sellepärast et siin nagu kellavärk peale kümmet kattub enamasti mägi pakus tiheda uduga. Ja nii läkski. Leidsimegi hommikul ühe mustanahalise säga kaubikuga kes selle teekonna ette võttis. Väga lahe tegelane, koguaeg näitas mingeid loomi ja taimi ja puid tee ääres, rääkis mis kus ja kuidas.

Horton Plainsi rahvuspark on siis ca 2200 m kõrgusel ümbritsetud 3-e Sri Lanka kõrgeima tipuga ( 2524 m, 2395 m, 2359m). Siin võtsime ette 9,5 km pikkuse jalutuskäigu läbi 3 põhilise punkti: Mini World End, Big World End ja Bakers Falls.







Täieti tasub seda vaadet tulla nautima. Big World End kujutas siis endast püstist kaljuserva millest sai otse 880 m alla vaadata. Täiesti oma nime vääriline. Istusime siis seal maailmalõpu serval ja näksisime oma kaasavõetud hommikusööki.






Ja ka kosk mis viimasena teele ette jäi oli lahe, midagi teistmoodi jälle. Sai seal end veidi värskendatud.













Tagasi jõudes peale lõunasööki võtsime tee kohe ette mingi 10 km kaugusele Labookellie Tea Factory-sse.

Seal muinasjutuliste teeistanduse mägede vahel pakuti esmalt kohe kannutäis teed ja sokolaadikooki. Seejärel tehti tasuta tuur tehases. Ei teadnud ju suurt teekasvatusest enne midagi.









Tagasiteel plaanisime jalutada veidi ja teha pilte nendest mägedest aga nii nagu väravast välja astusime kattus paari minutiga kogu ümbrus tiheda uduga ja oligi kõik meie pildid tehtud.






Andri porgandit 2ritsemas tee 22res.


Homme jälle uued linnad ja uued inimesed.

Kommentaare ei ole: