pühapäev, 30. märts 2008

Hanoi - Vietnam

Kui Tais, Cambodias ja ka Saigonis oli temperatuur ca 35 stabiilselt siis Hanois 22 kraadi. Nii et otsi või pikad püksid välja. Ja hästi udune on kõik. Selline sooja Eesti suve tunne oli seal – st külm võrreldes lõunapoolega.
Orienteerumine võttis natuke aega aga leidsime kiirelt mingi elamise. Alguses tundus küll, et Hanois ei tulegi keegi midagi pähe määrima igal sammul, aga see pilt muutus kui jõudsime kesklinna ja majutust otsisime.Kui olime turul väikse Pho ga (nuudlisupp) teinud helistasin ühele oma India päevilt Vietnami sõbrale kes muidugi oli suht üllatunud et me Hanois oleme.

Veidi aja pärast saimegi juba hotellis kokku ja kohe kutsuti külla: nimelt tema naise venna tütar sai 3 aastaseks ja no võtsime kutse kohe vastu. Sai süüa ja juua nii nagu kohalikel kombeks – istusime põrandal suure peoseltskonnaga ja pereema muudkui vaaritas uut sööki seltskonna keskel elektripliidi plaadiga. Meid ikka söödeti korralikult täis ja joodeti ka õlut/kangemat. Tapeediliimi supp ainult oli vähe selline mida ei suutnud ühe hooga ära süüa: nagu tapeediliim vähe mädade kartulitega

Pärast toodi meid linna tagasi ja kiirelt leidsime ka ühe kohaliku kes meile lahkelt bia hoi-d (kohalik koduõlu vms) kallas mis maksis umbes 3000 raha klaas (kurss 1$=16000 kohalikku raha). Sai jälle mehe moodi joodud, lõpuks sai sedasama tehtud veel mitmes baaris koos sellesama kohalikuga. Korraks läks ka madinaks, nimelt paarjaapanlast oli ennast tõsiselt kinni joonud ja hakkasid seal õlleklaase suvaliselt rahva sisse loopima ja ettejuhtuvaid suvaliselt rusikatega peksma, hiljem veel pagesid mõned jaapanlased mingite hästi suurte nugadega minema enne politsei saabumist.


Seal panid kõik kella 12 ajal oma uksed kinni aga sees käis läbu edasi. Pärast läksime tagaukse kaudu välja. Seal on seadus, et peale kella 12 öösel peavad olema baarid suletud, aga need tõesti „suletakse“ kell 12 ja kui politsei mööda juhtub minema siis lihtsalt peab korra vaiksemalt olema, aga muidu käib pidu edasi.



Hommikul otsisime Birma ja Lao saatkonda, esimene oli kinni aga teise viisa saime kiirkorras tehtud. Tagasiteel sattusime veel mingile Jaapani restorani avamisele kus kõik tasuta oli, pugisime siis oma pohmased kõhud täis ja jälle hea olla. Laenasime oma sõbralt mõneks tunniks tema rollerit ja käisime relvamuuseumis, päris lahe. Iga aparaadi juures oli silt kus kuna ja kuidas see oli kas alla lastud või kätte saadud ameeriklaste käest sõja ajal.




Õhtuks olime kutsutud jälle sõbra juurde külla, vahepeal olime saanud kokku ka teise sõbraga India päevilt ja siis nagu hiljem selgus oli tänaseks õhtuks special koeraliha eri variantides (nii nagu vietnamlased tookord Indias mulle lubasid teha kui peaksin neile külla juhtuma). Ja noh nüüd oli see siis käes, sai jälle hullult süüa ja juua. Ja muuseas koeraliha polegi nii paha, kui ei teaks siis ütleks et on saeliha, ainult et sellel veidi teine lõhn.

Hiljem sai jälle linnapeal bia hoi-d tarvitatud nagu eelmine õhtugi.Hommikuks olime võtnud kahepäevase tripi Ha Long Bay-le, ööbimisega laevas.

1 kommentaar:

helen ütles ...

vaffad olete!!ja isu ajate pääle:-) aga kui NZ-s olete- sügage tongariro vulcani minu poolt kõrva tagant:-) terv andrile!!